Sperm: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Redaktsioon: 10. oktoober 2013, kell 17:25 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 419 769 muudatust P Andres teisaldas lehekülje Spermatozoon ümbersuunamise Spermatosoid asemele ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 30. juuli 2024, kell 16:40 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 196 418 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
(ei näidata 6 kasutaja 33 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: {{toimeta}}{{keeletoimeta}} {{Taksonitabel \| nimi = ~~Spermatozoon~~Sperm \| värv = #D3D3D3 \| Gray anatoomia~~,lk~~ = ~~1243~~258▼ ~~\| ladina = ''spermatozoon''~~ \| Gray anatoomia ,lk = ~~258~~1243 \| pilt = Sperm-egg.jpg▼ ▲\| Gray anatoomia,lk = 1243 \| pildi_seletus = Sperm sisenemas munarakku. ▲\| pilt = Sperm-egg.jpg \| pildi_laius = 180px▼ ~~\| pildi_seletus = Seemnerakk [[munarakk]]u sisenemist üritamas, et viljastumine saaks toimuda~~ ▲\| pildi_laius = 180px }} '''~~Spermatozoon~~Sperm''' (~~[[Kreeka~~tuntud ~~keel\|kreekakeelsetest]]~~ka ~~sõnadest "σπέρμα" [[seeme]] ja "ζῷον" [[loomad]], inglise k~~kui ''~~spermatozoon~~'seemnerakk'~~) ehk~~ ''~~'spermatosoid''',~~ ~~'''spermium''' ehk~~ja '''~~sperm''' või '''seemnerakk~~spermatosoid''') on enamiku [[suguline sigimine\|suguliselt sigivate]] isaste [[organism]]i küps [[sugurakk]] ~~ehk paljunemisrakk~~.<ref>Meditsiinisõnastik. Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. Tallinn, 2004, lk 680. ISBN 9985-829-55-7</ref> Inimese sperm sisaldab mehe [[Haploidsus\|haploidset]] [[Genoom\|genoomi]] (23 [[Kromosoom\|kromosoomi]], millest 1 on [[Gonosoom\|sugukromosoom]] [[Y-kromosoom\|Y]]). Genoom on kokku pakitud [[Rakutuum\|tuuma]], mis paikneb spermi peas. Spermide kasvamist ja küpsemist nimetatakse [[spermatogenees]]iks. == Iseloomustus == Spermid esinevad kõigis loomarühmades, aga nad on oma kujult, suuruselt ja struktuurilt väga erinevad. Neid jaotatakse üldtunnuste järgi sabaga spermideks (flagellospermid) ja sabata spermideks (aflagelloidsed spermid). Neist viimased on iseloomulikud vaid üksikutele rühmadele [[nematoodid]]e, [[vähilaadsed\|vähilaadsete]] ja [[ämblikulaadsed\|ämblikulaadsete]] seas.<ref>[[Jüri Kärner]] (1997). ''Sissejuhatus arengubioloogiasse''. Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 9985-56-284-4</ref> ==Roomajatel== ===Madudel=== Isastel [[madu]]del on spermatosoidide ja paaritumishooaja kindlaks määramine veidi raskendatud. Nii näiteks võib soojema kliimaga maades spermatogenees toimuda aasta läbi. Madude suguelundkonna struktuuride ([[munandid]], [[munandimanus]], [[neeru-sugusegmendid]], seemnejuha jpm) uurimiseks tuleb elavad maod enamasti 'ohverdada' (eutaneerida), spermatosoidide uurimiseks võib abi olla [[kloaak\|kloaagi]] läbipesust spetsiaalse lahusega. Küpsenud seemnerakke hoitakse enne [[hemipeenis]]est väljutamist [[seemnejuha]]s.<ref>Roy W. McDiarmid, Mercedes S. Foster, Craig Guyer, J, Whitfiled Gibbons, Neil Chernoff, [http://books.google.ee/books?id=I9R3R_DksFcC&pg=PA160&dq=sperm+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=GrWIU561FKmmsQTm94DoBw&ved=0CDQQ6AEwATgK#v=onepage&q=sperm%20in%20snakes&f=false Reptile Biodiversity: Standard Methods for Inventory and Monitoring], lk 159 – 160, 2012, University of California Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 30.05.2014) (''inglise keeles'')</ref> ====Emaste madude munajuhas==== Isaste madude poolt kopulatsiooni käigus väljutatud seemnerakkude säilitamise täpseid mehhanisme emase mao kehas käesoleval ajal ei tunta. Emakalihaste 'keerdumise' hüpoteesi ei pea mõned uurijad usaldusväärseks. Ka ei ole selge seemnerakkude säilitamise piirkond emase mao kehas, tõenäoliselt on seemnerakud näiteks [[rästiklased\|rästiklastel]], kuni ovulatsioonini, hoiul [[munajuha]]s aga täpse piirkonna osas pole kokkuleppele jõutud, need on kas [[munajuhalehter\|munajuhalehtris]] või [[emakas]].<ref>DUSTIN S. SIEGEL, DAVID M. SEVER, [http://www.herpconbio.org/volume_1/issue_2/Siegel_Sever_2006.pdf UTERO-MUSCULAR TWISTING AND SPERM STORAGE IN VIPERIDS], Herpetological Conservation and Biology 1(2):87-92, veebiversioon (vaadatud 30.05.2014) (''inglise keeles'')</ref> Uurijate arvates säilivad isaste madude seemnerakud viljastumisvõimelisena emaste madude munajuhas 5–7 aastani. ==Imetajatel== === Meestel === Spermi pea pikkus on umbes 5,1 [[µm]] ja laius 3,1 µm. Spermi pikkus koos sabaga on umbes 50 μm. Nende eluiga on 4 ööpäeva. Seemnerakk koosneb peast, kaelast, vaheosast ja sabast. Peas kannab seemnerakk [[elu]]tähtsat sõnumit [[munarakk\|munaraku]] jaoks. Seal asub mehe organismi [[geneetiline info]], [[haploidsus\|haploidsele]] rakule omased 23 [[kromosoom]]i. Info tuleb kiirelt ja efektiivselt kohale toimetada. Sellepärast ongi sperm [[evolutsioon]]iliselt kujunenud võimalikult lihtsa ehitusega, lühikese elueaga rakuks. Spermi ehitus on üldjoontes järgnev: [[info]] on [[DNA]] [[makromolekul]]ide kujul peaosas, õieti selle tuumas, jõujaamad – palju [[mitokonder\|mitokondreid]] vaheosas ja [[vibur]] ehk flagellum on edasiliikumiseks. Spermi kael sisaldab [[tsentriool]]i, mis siseneb viljastumisel ka munarakku ning algatab munarakus esimese rakujagunemise. Seemneraku pea on kaetud mütsiga, mida nimetatakse akrosoomiks. Seal toodetakse aineid, mille abil saab seemnerakk siseneda munarakku. Seemnerakud liiguvad edasi nagu viburloomad, nende liikumis[[kiirus]] on väga vilgas. Vastuvoolu on see umbes spermi kehapikkuse jagu sekundis. Kui [[suguküpsus\|suguküpsete]] tütarlaste ja [[naine\|naiste]] küpsed munarakud on inimorganismi kõige suurema läbimõõduga rakud, siis seemnerakud, vastupidi, on ühed organismi väikseimad (munarakk on seemnerakust tavaliselt umbes 2000 korda suurem). Pisemad on üksnes ilma [[rakutuum]]ata ja mitokondriteta [[erütrotsüüt\|punased verelibled]]. ==Ajaloolist== Sperme vaatles ja kirjeldas esimesena [[Antoni van Leeuwenhoek]], kes vaatles spermat omaloodud mikroskoobiga. 1679. aastal avaldatud väitekirjas oli nende nimeks ''animcalcules''. * 1677. aastal avastas spermatozooni Jan Ham von Arnhem, selle avastuse kinnitas [[Antoni van Leeuwenhoek]]. Spermid sarnanevad loomarakkudest kõige enam [[Opisthokonta\|tagaviburiliste]] ühise eellasega. Tagaviburilised (''Opisthokonta'') on ühisnimetus suurele eukarüootide rühmale, mille koosseisu kuuluvad kõik looma- ja seeneriigi esindajad ning mõned [[protistid]]e [[klass (bioloogia)\|klassid]]. Nende ühistunnuseks on, et tagaviburiliste ujuvatel rakkudel paikneb liikumist võimaldav [[vibur]] raku tagaosas. ==Vaata ka == [[sperma]] ehk [[seemnevedelik]] [[~~spermatosoid~~Munarakk]] [[~~suguti~~sperma]]▼ [[spermatogoon]] [[spermatotsüüt]] [[spermatiid]] [[spermatsütogenees]] [[spermiogenees]] [[spermatogenees]] [[spermatoloogia]] ▲[[suguti]] [[ürgsugurakk]] == Viited == {{Viited\|}} == ~~Välisallikad~~Välislingid == * Rainer Kerge. [http://www.eestiloodus.ee/artikkel4407_4375.html Valk, kelle korraldusel küpseb muna ja valmib seeme] Eesti Loodus, 2012/02 [[Piret Pappel]]. ''[http://forte.delfi.ee/news/maa/teadusfoto-spermatosoidide-soda-mone-liigi-puhul-vagagi-vihane.d?id=66818647 TEADUSFOTO: Spermatosoidide sõda. Mõne liigi puhul vägagi vihane], Novaator 01. oktoober 2013 14:45, Veebiversioon (vaadatud 02.10.2013) Piret Pappel. [http://novaator.ee/ET/meditsiin/laisa_sabaga_sperm_jaole_ei_paase/ Laisa sabaga sperm jaole ei pääse] Novaator, 2. jaanuar 2012 * Piret Pappel. [http://novaator.ee/ET/biotehnoloogia/foto_spermatosoidide_soda/ Foto: Spermatosoidide sõda] Novaator, 1. oktoober 2013 * Piret Pappel. [http://www.novaator.ee/ET/loodus/leiti_vanimad_seemnerakkude_kivistised/ Leiti vanimad seemnerakkude kivistised] Novaator, 14. mai 2014 [[Kategooria:~~Bioloogia~~Arengubioloogia]] ~~[[Kategooria:Anatoomia]]~~ ~~[[Kategooria:Füsioloogia]]~~ [[Kategooria:Paljunemine]]