Sperm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
(ei näidata 4 kasutaja 28 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
{{Taksonitabel
| nimi
| värv
| Gray anatoomia
▲| Gray anatoomia,lk = 1243
| pildi_seletus = Sperm sisenemas munarakku.
▲| pilt = Sperm-egg.jpg
▲| pildi_laius = 180px
}}
'''
== Iseloomustus ==
Spermid esinevad kõigis loomarühmades, aga nad on oma kujult, suuruselt ja struktuurilt väga erinevad. Neid jaotatakse üldtunnuste järgi sabaga spermideks (flagellospermid) ja sabata spermideks (aflagelloidsed spermid). Neist viimased on iseloomulikud vaid üksikutele rühmadele [[nematoodid
==Roomajatel==
===Madudel===
Isastel [[madu]]del on spermatosoidide ja paaritumishooaja kindlaks määramine veidi raskendatud. Nii näiteks võib soojema kliimaga maades spermatogenees toimuda
Küpsenud seemnerakke hoitakse enne [[hemipeenis]]est väljutamist [[seemnejuha]]s.<ref>Roy W. McDiarmid, Mercedes S. Foster, Craig Guyer, J, Whitfiled Gibbons, Neil Chernoff, [http://books.google.ee/books?id=I9R3R_DksFcC&pg=PA160&dq=sperm+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=GrWIU561FKmmsQTm94DoBw&ved=0CDQQ6AEwATgK#v=onepage&q=sperm%20in%20snakes&f=false Reptile Biodiversity: Standard Methods for Inventory and Monitoring], lk 159
====Emaste madude munajuhas====
Isaste madude poolt kopulatsiooni käigus väljutatud seemnerakkude säilitamise täpseid mehhanisme emase mao kehas käesoleval ajal ei tunta.
Uurijate arvates säilivad isaste madude seemnerakud viljastumisvõimelisena emaste madude munajuhas
==Imetajatel==
=== Meestel ===
Seemnerakk koosneb peast, kaelast, vaheosast ja sabast. Peas kannab seemnerakk [[elu]]tähtsat sõnumit [[munarakk|munaraku]] jaoks. Seal asub mehe organismi [[geneetiline info]], [[haploidsus|haploidsele]] rakule omased 23 [[kromosoom]]i. Info tuleb kiirelt ja efektiivselt kohale toimetada. Sellepärast ongi sperm [[evolutsioon]]iliselt kujunenud võimalikult lihtsa ehitusega, lühikese elueaga rakuks. Spermi ehitus on üldjoontes järgnev: [[info]] on [[DNA]] [[makromolekul]]ide kujul peaosas, õieti selle tuumas, jõujaamad – palju [[mitokonder|mitokondreid]] vaheosas ja [[vibur]] ehk flagellum on edasiliikumiseks. Spermi kael sisaldab [[tsentriool]]i, mis siseneb viljastumisel ka munarakku ning algatab munarakus esimese rakujagunemise. Seemneraku pea on kaetud mütsiga, mida nimetatakse akrosoomiks. Seal toodetakse aineid, mille abil saab seemnerakk siseneda munarakku. Seemnerakud liiguvad edasi nagu viburloomad, nende liikumis[[kiirus]] on väga vilgas. Vastuvoolu on see umbes spermi kehapikkuse jagu sekundis.
Kui [[suguküpsus|suguküpsete]] tütarlaste ja [[naine|naiste]] küpsed munarakud on inimorganismi kõige suurema läbimõõduga rakud, siis seemnerakud, vastupidi, on ühed organismi väikseimad (munarakk on seemnerakust tavaliselt umbes 2000 korda suurem). Pisemad on üksnes ilma [[rakutuum]]ata ja mitokondriteta [[erütrotsüüt|punased verelibled]].
==Ajaloolist==
Spermid
==Vaata ka ==
*[[Munarakk]]
*[[sperma]]
*[[spermatogoon]]
64. rida ⟶ 62. rida:
* Piret Pappel. [http://www.novaator.ee/ET/loodus/leiti_vanimad_seemnerakkude_kivistised/ Leiti vanimad seemnerakkude kivistised] Novaator, 14. mai 2014
[[Kategooria:
[[Kategooria:Paljunemine]]
|