Doktorikraad: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Viimane redaktsioon: 16. juuli 2022, kell 21:02

Doktorikraad on kõrgeim teaduskraad paljudes riikides, sealhulgas Eestis.

Sellele võivad eelneda litsentsiaat (näiteks Rootsis), magister, bakalaureus.

Sõltumatult teadusharust on tihti kasutusel doktorikraadi nimetusena filosoofiadoktor, lühendina PhD.

Mõnes riigis (näiteks Saksamaal) võib doktorikraadile järgneda habilitatsioon.

Doktorikraadi andmise õigus on peamiselt tunnustatud ülikoolidel. Doktorikraadi saamiseks peab tavaliselt selle taotlejal olema sellest madalama astmega teaduskraad (tavaliselt magistrikraad). Doktorikraadi saamisele eelneb doktorantuur, mis võib kesta kuni 3 aastat, paljudes maades aga ka kauem. Doktorantuuri käigus kirjutab doktorant (doktorikraadi taotleja) vajalikud teadustööd (avaldab teadusartikleid, valmistab ette doktoriväitekirja), sooritab vastavad eksamid jmt. Doktorantuur lõpeb doktoriväitekirja kaitsmisega vastava ülikooli teadusnõukogu ees.

Doktorikraad pärineb keskaegsetest ülikoolidest (doctor – ladina keeles "õpetaja"). Eri maades ja mõnikord ka eri ülikoolides või koguni erialati esitatakse doktorikraadi saamisel erinevaid nõudmisi. Tavaliselt annab doktorikraad õiguse kandideerida ülikoolides õppejõu kohale – näiteks peab Eestis bakalaureuseõppe õppejõududest 50% olema doktorikraad. Mõnel maal võivad professeerumisel lisanduda eritingimused nagu näiteks habilitatsioon.

Eestis on doktorikraadi nimetus enamikul erialadel "filosoofiadoktor" (dr. phil., inglispärane lühend PhD.), millele lisatakse sulgudes täidetud õppekava nimetus või kitsam õppekavajärgne spetsialiseerumine. Eraldi kraadinimetused on teoloogiadoktor (ladina lühend dr. theol.) ja õigusteaduste doktor (dr. jur.). Paljudes maades on kasutusel kraadid nagu meditsiinidoktor (dr. med.), majandusteaduste doktor (dr. rer. oec.) jne.

Doktorikraadile vastavaks loetakse Eestis ka NSV Liidu haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab^[1]:

kandidaadikraadi tõendav diplom Κандидат наук (teaduste kandidaat);
doktorikraadi tõendav diplom Доктор наук (teaduste doktor).

Doktorikraad võib olla väga erineva kvaliteediga. Doktorikraade annavad ka teadus- ja õppeasutustena tunnustamata ülikoolid või müüvad vastavaid diplomeid tegelikult mitteeksisteerivad ülikoolid. Sellised nimetatakse ka diplomiveskiteks. Tarvidusel hindab doktoridiplomite sisu ja väärtust Eestis Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus (Eesti ENIC/NARIC).

Vaata ka

Viited

↑ "Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus". Elektrooniline Riigi Teataja. 12.06.2005. § 6. Vaadatud 18.11.2008.

Välislingid

Tartu ülikooli õppekorralduseeskiri
Teadlased: milleks doktorikraad, kui teadlasi rakendada ei osata? ERR Novaator, 5. august 2017

[1] "Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus". Elektrooniline Riigi Teataja. 12.06.2005. § 6. Vaadatud 18.11.2008.

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}}
-{{kustutada}}
+'''Doktorikraad''' on kõrgeim [[teaduskraad]] paljudes riikides, sealhulgas Eestis.
+Sellele võivad eelneda [[litsentsiaat]] (näiteks Rootsis), [[magister]], [[bakalaureus]].
-{{toimeta}}
-'''Doktorikraad''' on [[teaduslik kraad]], mis antakse [[väitekiri|väitekirja]] kaitsmisel. Doktorikraad pärineb keskaegsetest ülikoolidest (doctor - ladina keeles "õpetaja"). Eri maadel ja mõnikord ka eri ülikoolides või koguni erinevatel erialadel esitatakse doktorikraadi saamisel erinevaid nõudmisi. Reeglina annab doktorikraad õiguse kandideerida ülikoolides õppejõu kohale, kusjuures mõnel maal võivad professeerumisel lisanduda eritingimused nagu näiteks [[habilitatsioon]].
+Sõltumatult teadusharust on tihti kasutusel doktorikraadi nimetusena '''[[filosoofiadoktor]]''', lühendina '''PhD'''.
+Mõnes riigis (näiteks Saksamaal) võib doktorikraadile järgneda habilitatsioon.
+Doktorikraadi andmise õigus on peamiselt tunnustatud [[ülikool]]idel. Doktorikraadi saamiseks peab tavaliselt selle taotlejal olema sellest madalama astmega teaduskraad (tavaliselt magistrikraad). Doktorikraadi saamisele eelneb [[doktorantuur]], mis võib kesta kuni 3 aastat, paljudes maades aga ka kauem. Doktorantuuri käigus kirjutab doktorant (doktorikraadi taotleja) vajalikud teadustööd (avaldab teadusartikleid, valmistab ette doktoriväitekirja), sooritab vastavad eksamid jmt. Doktorantuur lõpeb doktoriväitekirja kaitsmisega vastava ülikooli teadusnõukogu ees.
+Doktorikraad pärineb keskaegsetest [[ülikool]]idest (''doctor'' – [[ladina keel]]es "õpetaja"). Eri maades ja mõnikord ka eri ülikoolides või koguni erialati esitatakse doktorikraadi saamisel erinevaid nõudmisi. Tavaliselt annab doktorikraad õiguse kandideerida ülikoolides õppejõu kohale – näiteks peab Eestis bakalaureuseõppe õppejõududest 50% olema doktorikraad. Mõnel maal võivad professeerumisel lisanduda eritingimused nagu näiteks [[habilitatsioon]].
+Eestis on doktorikraadi nimetus enamikul erialadel "filosoofiadoktor" (''dr. phil.,'' inglispärane lühend PhD.), millele lisatakse sulgudes täidetud [[õppekava]] nimetus või kitsam õppekavajärgne spetsialiseerumine. Eraldi kraadinimetused on teoloogiadoktor (ladina lühend ''dr. theol.'') ja õigusteaduste doktor (''dr. jur.''). Paljudes maades on kasutusel kraadid nagu meditsiinidoktor (''dr. med.''), majandusteaduste doktor (''dr. rer. oec.'') jne.
+Doktorikraadile vastavaks loetakse Eestis ka [[NSV Liit|NSV Liidu]] haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab<ref>{{netiviide | url =https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=909041 | pealkiri =Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus | autor = | failitüüp = | täpsustus =§ 6 | väljaanne =Elektrooniline Riigi Teataja | aeg =12.06.2005  | koht = | väljaandja = | vaadatud =18.11.2008 | keel = }}</ref>:
+* [[kandidaadikraad]]i tõendav diplom ''Κандидат наук'' (teaduste kandidaat);
+* doktorikraadi tõendav diplom ''Доктор наук'' (teaduste doktor).
+Doktorikraad võib olla väga erineva kvaliteediga. Doktorikraade annavad ka teadus- ja õppeasutustena tunnustamata ülikoolid või müüvad vastavaid diplomeid tegelikult mitteeksisteerivad ülikoolid. Sellised nimetatakse ka [[diplomiveski]]teks. Tarvidusel hindab doktoridiplomite sisu ja väärtust Eestis [[Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus]] (Eesti ENIC/NARIC).
 ==Vaata ka==
-*[[Doktorantuur]]
+* [[Doktor]]
-*[[Audoktor]]
+* [[Doktorantuur]]
+* [[Audoktor]]
+* [[Arstikraad]]
+* [[Juubelidoktor]]
+==Viited==
+{{viited}}
 ==Välislingid==
+{{Vikitsitaadid}}
-*[http://www.ut.ee/livelink_files/1219667.htm Tartu ülikooli õppekorralduseeskiri]
+* [http://www.ut.ee/livelink_files/1219667.htm Tartu ülikooli õppekorralduseeskiri]
+* [http://novaator.err.ee/611155/teadlased-milleks-doktorikraad-kui-teadlasi-rakendada-ei-osata Teadlased: milleks doktorikraad, kui teadlasi rakendada ei osata?] ERR Novaator, 5. august 2017
-[[en:Doctorate]]
+[[Kategooria:Teadus]]
+[[Kategooria:Akadeemilised kraadid]]
-[[es:Doctorado]]
-[[da:Doktorgrad]]
-[[de:Doktor]]
-[[fr:Doctorat]]
-[[id:Doktor]]
-[[ja:%E5%8D%9A%E5%A3%AB%E5%8F%B7]]
-[[sl:Doktorat]]
-[[sv:Doktorsgrad]]
-[[zh:&#21338;&#22763;]]
-[[tr:Doktora]]