Türi kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Türi kihelkond
	saksa keeles Kirchspiel Turgel
	Pindala: 634 km²
	kihelkonnakirik: Türi Püha Martini kirik
	Türi Püha Martini kirik, Türi kihelkonnakirik.

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 21. juuni 2014, kell 17:15

Türi kihelkond oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Piirkonna ajalugu

Kihelkond on tekkinud tõenäoliselt 13. sajandil Alempoisi muinaskihelkonna kohale.

Türi kihelkonna mõisad

Hundisaare mõis (Sorgenfrei)
Kirna mõis (Kirna) – rüütlimõis
Kolu mõis (Kollo) – rüütlimõis
Kärevere mõis (Kerrefer) - rüütlimõis
Kõltsi mõis (Kölzi)
Laupa mõis (Laupa) – rüütlimõis
Liivamäe mõis (Liwamä)
Lokuta mõis (Tecknal) – rüütlimõis
Mäeküla mõis (Mehheküll) – rüütlimõis
Nehatu mõis (Nehhato)
Oisu mõis (Oiso) – rüütlimõis
Pakasmäe mõis (Pakksama)
Piiumetsa mõis (Piometz) – rüütlimõis
Poaka mõis (Poaka)
Päri mõis (Perrisar)
Reopalu mõis (Reopall)

Rikassaare mõis (Rikkasfer)
Röa mõis (Röal) – rüütlimõis
Roovere mõis (Rofer)
Siugumetsa mõis (Siugomets)
Särevere mõis (Serrefer)
Taikse mõis (Taicks)
Tedre mõis (Tedre)
Tori mõis (Torri) – rüütlimõis
Türi kirikumõis (Pastorat Turgel) – kirikumõis
Türi mõis (Turgel)
Türi-Alliku mõis (Allenküll)
Vahastu mõis (Wahhast) – rüütlimõis
Varmassaare mõis (Warmesar)
Vissuvere mõis (Wissofer)
Väätsa mõis (Waetz) – rüütlimõis
Ülejõe mõis (Üllejoe)^[1]
Pikmetsa poolmõis (Pickmetz), eraldati Särevere mõisast 1860. aastal^[2].

Türi kihelkonna mõisavallad

Türi kihelkonnas 19. sajandi algul loodud mõisavallad:

Kirna mõisavald (Gemeinde Kirna)
Kolu mõisavald (Gemeinde Kollo)
Kärevere mõisavald (Kerrefer)
Laupa mõisavald (Gemeinde Laupa)
Lokuta mõisavald (Gemeinde Tecknal)
Mäeküla mõisavald (Gemeinde Meheküll)
Oisu mõsavald (Gemeinde Oiso)
Piiumetsa mõisavald (Gemeinde Piometz)
Röa mõisavald (Gemeinde Röal)
Särevere mõisavald (Gemeinde Serrefer)
Tori mõisavald (Gemeinde Torri)
Türi mõisavald (Gemeinde Pastorat)
Türi–Alliku mõisavald (Gemeinde Allenküll)
Vahastu mõisavald (Gemeinde Wahhast)
Varmassaare mõisavald (Gemeinde Waremsar)

Türi kihelkonna vallad^[3]

Türi kihelkonna vallad alates 1866. aastast:

Kirna vald (1866–) (Kirna)
Kolu vald (Türi kihelkond) (Kollo) – kaotati 1893
Laupa vald (Laupa) – kaotati 1892
Lokuta vald (Tecknal) – kaotati 1892
Mäeküla-Varmassaare vald (Meheküll) – kaotati 1892
Oisu vald (1866–1892) – (Oiso) – kaotati 1892
Piiumetsa vald (Piometz) – kaotati 1892
Röa vald (Röal) – kaotati 1892
Särevere vald (Türi kihelkond) (1866) (Serrefer)
Tori-Kärevere vald (Torri und Kerrefer) – kaotati 1880
Türi ja Türi-Alliku vald (Allenküll mit Pastorat Turgel) – Muudeti 1869 Türi-Alliku ja Türi kirikuvallaks
Vahastu vald (Wahhast)
Väätsa vald (Türi kihelkond) (Waetz) – kaotati 1913

1880. aastast

Tori vald (Türi kihelkond) (Torri) – kaotati 1892

1913. aastast

Romanovi vald (Väätsa) – kaotati 1917

1917. aastast

Väätsa vald (1917)

Türi kihelkonna kalmistud

Kihelkonna alad tänapäeval

Kaasajal jäävad kihelkonna maad valdavalt Järva maakonda, vaid loodenurk jääb Rapla maakonda.

Vaata ka

Eesti kihelkondade loend

Viited

↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 94-95. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
↑ Türi kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv

Välislingid

Türi kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 94-95. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)

[1] Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 94-95. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)

[2] Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool

[3] Türi kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv

[1]

[2]

[3]

@@ 10. rida: / 10. rida: @@
 |  elanikke =
 |  keskuse_nimetus = [[kihelkonnakirik]]
-|  keskuse_nimi = [[Türi]]
+|  keskuse_nimi = [[Türi Püha Martini kirik]]
 |  asendikaardi_pilt = [[Pilt:Türi church.jpg|thumb|[[Türi Püha Martini kirik]], Türi kihelkonnakirik.]]
 }}
 '''Türi kihelkond''' oli ajalooline [[kihelkond]] [[Järvamaa]]l ja [[Eestimaa kubermang]]u [[Järva kreis]]is.
+[[File:Atlas von Liefland 13.tif|400px|pisi|right|[[Eestimaa kubermang]]u [[Järva kreis]]. [[Ludwig August Mellin]], "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798]]
 ==Piirkonna ajalugu==
@@ 21. rida: / 21. rida: @@
 ==Türi kihelkonna mõisad==
+<table><tr valign=top><td>
 *[[Hundisaare mõis]] (''Sorgenfrei'')
 *[[Kirna mõis]] (''Kirna'') – [[rüütlimõis]]
@@ 37. rida: / 38. rida: @@
 *[[Päri mõis (Türi)|Päri mõis]] (''Perrisar'')
 *[[Reopalu mõis]] (''Reopall'')
+<td>
 *[[Rikassaare mõis]] (''Rikkasfer'')
 *[[Röa mõis]] (''Röal'') – [[rüütlimõis]]
@@ 53. rida: / 55. rida: @@
 *[[Väätsa mõis]] (''Waetz'') – [[rüütlimõis]]
 *[[Ülejõe mõis]] (''Üllejoe'')<ref>{{cite book |title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|coauthors=  |year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 94-95 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA94,M1}}</ref>
+*Pikmetsa poolmõis (''Pickmetz''), eraldati Särevere mõisast 1860. aastal<ref>[[Märt Uustalu]], [http://www.ut.ee/OES/wp-content/uploads/Uustalu.pdf Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal], Tallinna Ülikool</ref>.
+</table>
 ==Türi kihelkonna mõisavallad==
 Türi kihelkonnas 19. sajandi algul loodud mõisavallad: