Mine sisu juurde

Õiekroon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
 
1. rida: 1. rida:
[[File:282_Hager_Bot_Unterricht_1885.png|pisi|[[Nartsiss]]i õiekroon]]
[[File:282_Hager_Bot_Unterricht_1885.png|pisi|[[Nartsiss]]i õiekroon]]
'''Õiekroon''' ehk '''kroon''' (''corolla'') on [[õiekate|õiekatte]] väljastpoolt teine ring, mis ümbritseb [[tolmukas|tolmukaid]] ja [[emakas (botaanika)|emakaid]] [[tupplehed|tupplehtedest]] seespool.
'''Õiekroon''' ehk '''kroon''' (''corolla'') on [[õiekate|õiekatte]] väljastpoolt teine ring, mis ümbritseb [[tolmukas|tolmukaid]] ja [[emakas (botaanika)|emakaid]] [[tupplehed|tupplehtedest]] seespool.


Õiekrooni moodustavad tavaliselt värvilised [[kroonlehed]]. Kui kroonlehed on kokku kasvanud, nimetatakse õiekrooni [[liitlehine kroon|liitlehiseks]], vabade kroonlehtedega [[lahklehine kroon|lahklehiseks]] õiekrooniks. Liitlehise krooni kokkukasvanud osa nimetatakse [[putk]]eks, kokkukasvamata osa '''tagasikäändunud osaks''' ja nende vahelist suuet '''neeluks'''.
Õiekrooni moodustavad tavaliselt värvilised [[kroonlehed]]. Kui kroonlehed on kokku kasvanud, nimetatakse õiekrooni [[liitlehine kroon|liitlehiseks]], vabade kroonlehtedega [[lahklehine kroon|lahklehiseks]] õiekrooniks. Liitlehise krooni kokkukasvanud osa nimetatakse [[putk]]eks, kokkukasvamata osa '''tagasikäändunud osaks''' ja nende vahelist suuet '''neeluks'''.
7. rida: 7. rida:


==== Aktinomorfne ====
==== Aktinomorfne ====
ehk polüsümmeetriline õiekroon, mida saab vähemalt kahe lõikepinnaga jaotada sümmeetrilisteks poolteks.
ehk polüsümmeetriline õiekroon, mille saab vähemalt kahe lõikepinnaga jaotada sümmeetrilisteks poolteks.
Aktinomorfsed liitlehised õiekroonid liigitatakse putke pikkuse, tagasikäändunud osa kuju ja suuruse järgi:
Aktinomorfsed liitlehised õiekroonid liigitatakse putke pikkuse, tagasikäändunud osa kuju ja suuruse järgi:
*ratasjas - putk väga on lühike või peaaegu puudub, tagaskäändunud osa on tasapinnaline
*ratasjas putk väga on lühike või peaaegu puudub, tagasikäändunud osa on tasapinnaline
*lehterjas - putk avar lehtrikujuline, tagaskäändunud osa suhteliselt väike
*lehterjas putk avar lehtrikujuline, tagasikäändunud osa suhteliselt väike
*kellukjas - putk ümardunud, tassikujuline ja läheb sujuvalt üle vähemärgatavaks tagasikäändunud osaks
*kellukjas putk ümardunud, tassikujuline ja läheb sujuvalt üle vähemärgatavaks tagasikäändunud osaks
*putkjas - putk silindriline, väga väikese tagasikäändunud osaga või ilma selleta
*putkjas putk silindriline, väga väikese tagasikäändunud osaga või ilma selleta
*liudjas - putk silindriline, laia tagasikäändunud osaga
*liudjas putk silindriline, laia tagasikäändunud osaga
*kuppeljas - kroonlehed otstest kokku kasvanud
*kuppeljas kroonlehed on otstest kokku kasvanud
<gallery>
<gallery>
Pilt:Lysimachia vulgaris 04 ies.jpg|Ratasjas [[metsvits]]a õiekroon
Pilt:Lysimachia vulgaris 04 ies.jpg|Ratasjas [[metsvits]]a õiekroon
25. rida: 25. rida:


===='''Sügomorfne'''====
===='''Sügomorfne'''====
ehk monosümmeetriline õiekroon, mida ainult ühe lõikepinnaga saab jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks.
ehk monosümmeetriline õiekroon, mille saab ühe lõikega jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks.
Sügomorfsed liitlehised õiekroonid jaotuvad järgnevalt:
Sügomorfsed liitlehised õiekroonid jaotuvad järgmiselt:
*huuljas - tagasikäändunud osa koosneb kahest erineva kujuga huulest
*huuljas tagasikäändunud osa koosneb kahest erineva kujuga huulest
*keeljas - tagasikäändunud osa on keelekujuline
*keeljas tagasikäändunud osa on keelekujuline
*kannusega - kroonlehed moodustavad õõnsa väljakasve, mida nimetatakse kannuseks
*kannusega kroonlehed moodustavad õõnsa väljakasve, mida nimetatakse kannuseks
<gallery>
<gallery>
Pilt:Lamium album4 ies.jpg|[[Iminõges]]e huuljas õiekroon
Pilt:Lamium album4 ies.jpg|[[Iminõges]]e huuljas õiekroon

Viimane redaktsioon: 21. mai 2019, kell 18:12

Nartsissi õiekroon

Õiekroon ehk kroon (corolla) on õiekatte väljastpoolt teine ring, mis ümbritseb tolmukaid ja emakaid tupplehtedest seespool.

Õiekrooni moodustavad tavaliselt värvilised kroonlehed. Kui kroonlehed on kokku kasvanud, nimetatakse õiekrooni liitlehiseks, vabade kroonlehtedega lahklehiseks õiekrooniks. Liitlehise krooni kokkukasvanud osa nimetatakse putkeks, kokkukasvamata osa tagasikäändunud osaks ja nende vahelist suuet neeluks.

Õiekroonide liigitus

[muuda | muuda lähteteksti]

Aktinomorfne

[muuda | muuda lähteteksti]

ehk polüsümmeetriline õiekroon, mille saab vähemalt kahe lõikepinnaga jaotada sümmeetrilisteks poolteks. Aktinomorfsed liitlehised õiekroonid liigitatakse putke pikkuse, tagasikäändunud osa kuju ja suuruse järgi:

  • ratasjas – putk väga on lühike või peaaegu puudub, tagasikäändunud osa on tasapinnaline
  • lehterjas – putk avar lehtrikujuline, tagasikäändunud osa suhteliselt väike
  • kellukjas – putk ümardunud, tassikujuline ja läheb sujuvalt üle vähemärgatavaks tagasikäändunud osaks
  • putkjas – putk silindriline, väga väikese tagasikäändunud osaga või ilma selleta
  • liudjas – putk silindriline, laia tagasikäändunud osaga
  • kuppeljas – kroonlehed on otstest kokku kasvanud

Sügomorfne

[muuda | muuda lähteteksti]

ehk monosümmeetriline õiekroon, mille saab ühe lõikega jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks. Sügomorfsed liitlehised õiekroonid jaotuvad järgmiselt:

  • huuljas – tagasikäändunud osa koosneb kahest erineva kujuga huulest
  • keeljas – tagasikäändunud osa on keelekujuline
  • kannusega – kroonlehed moodustavad õõnsa väljakasve, mida nimetatakse kannuseks

Asümmeetriline on õiekroon, mida ei saa jagada sümmeetrilisteks poolteks.