Türi kihelkond

Türi kihelkond
saksa keeles Kirchspiel Turgel
Pindala: 634 km²
kihelkonnakirik: Türi Püha Martini kirik
Türi Püha Martini kirik, Türi kihelkonnakirik.

Türi kihelkond oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Eestimaa kubermangu Järva kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Piirkonna ajalugu

Kihelkond on tekkinud tõenäoliselt 13. sajandil Alempoisi muinaskihelkonna kohale.

Türi kihelkonna mõisad

Hundisaare mõis (Sorgenfrei) Kirna mõis (Kirna) – rüütlimõis Kolu mõis (Kollo) – rüütlimõis Kärevere mõis (Kerrefer) - rüütlimõis Kõltsi mõis (Kölzi) Laupa mõis (Laupa) – rüütlimõis Liivamäe mõis (Liwamä) Lokuta mõis (Tecknal) – rüütlimõis Mäeküla mõis (Mehheküll) – rüütlimõis Nehatu mõis (Nehhato) Oisu mõis (Oiso) – rüütlimõis Pakasmäe mõis (Pakksama) Piiumetsa mõis (Piometz) – rüütlimõis Poaka mõis (Poaka) Päri mõis (Perrisar) Reopalu mõis (Reopall)

Rikassaare mõis (Rikkasfer) Röa mõis (Röal) – rüütlimõis Roovere mõis (Rofer) Siugumetsa mõis (Siugomets) Särevere mõis (Serrefer) Taikse mõis (Taicks) Tedre mõis (Tedre) Tori mõis (Torri) – rüütlimõis Türi kirikumõis (Pastorat Turgel) – kirikumõis Türi mõis (Turgel) Türi-Alliku mõis (Allenküll) Vahastu mõis (Wahhast) – rüütlimõis Varmassaare mõis (Warmesar) Vissuvere mõis (Wissofer) Väätsa mõis (Waetz) – rüütlimõis Ülejõe mõis (Üllejoe) Pikmetsa poolmõis (Pickmetz), eraldati Särevere mõisast 1860. aastal.

Türi kihelkonna mõisavallad

Türi kihelkonnas 19. sajandi algul loodud mõisavallad:

• Kirna mõisavald (Gemeinde Kirna)
• Kolu mõisavald (Gemeinde Kollo)
• Kärevere mõisavald (Kerrefer)
• Laupa mõisavald (Gemeinde Laupa)
• Lokuta mõisavald (Gemeinde Tecknal)
• Mäeküla mõisavald (Gemeinde Meheküll)
• Oisu mõsavald (Gemeinde Oiso)
• Piiumetsa mõisavald (Gemeinde Piometz)
• Röa mõisavald (Gemeinde Röal)
• Särevere mõisavald (Gemeinde Serrefer)
• Tori mõisavald (Gemeinde Torri)
• Türi mõisavald (Gemeinde Pastorat)
• Türi–Alliku mõisavald (Gemeinde Allenküll)
• Vahastu mõisavald (Gemeinde Wahhast)
• Varmassaare mõisavald (Gemeinde Waremsar)

Türi kihelkonna vallad

Türi kihelkonna vallad alates 1866. aastast:

• Kirna vald (1866–) (Kirna)
• Kolu vald (Kollo) – kaotati 1893
• Laupa vald (Laupa) – kaotati 1892
• Lokuta vald (Tecknal) – kaotati 1892
• Mäeküla-Varmassaare vald (Meheküll) – kaotati 1892
• Oisu vald – (Oiso) – kaotati 1892
• Piiumetsa vald (Piometz) – kaotati 1892
• Röa vald (Röal) – kaotati 1892
• Särevere vald (1866) (Serrefer)
• Tori-Kärevere vald (Torri und Kerrefer) – kaotati 1880
• Türi ja Türi-Alliku vald (Allenküll mit Pastorat Turgel) – muudeti 1869 Türi-Alliku ja Türi kirikuvallaks
• Vahastu vald (Wahhast)
• Väätsa vald (Waetz) – kaotati 1913

1880. aastast

• Tori vald (Torri) – kaotati 1892

1913. aastast

• Romanovi vald (Väätsa) – kaotati 1917

1917. aastast

• Väätsa vald

Türi kihelkonna kalmistud

• Kirna mõisa kalmistu
• Lokuta mõisa kalmistu
• Türi Kesklinna kalmistu
• Türi kirikuaed
• Türi Kõrgessaare kalmistu
• Türi Saunametsa kalmistu
• Türi Vana kalmistu
• Vahastu kalmistu

Kihelkonna alad tänapäeval

Kaasajal jäävad kihelkonna maad valdavalt Järva maakonda, vaid loodenurk jääb Rapla maakonda.

Vaata ka

• Eesti kihelkondade loend

Välislingid

• Türi kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 521–525. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 94-95. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)