Türi kihelkond

Türi kirik

Türi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Turgel, lühend Tür) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.

Eestimaa kubermangu Järva kreis. Liivimaa atlas (1798)

Piirkonna ajalugu

Kihelkond on tekkinud tõenäoliselt 13. sajandil Alempoisi muinaskihelkonna kohale.

Türi kihelkonna mõisad

Hundisaare mõis (Sorgenfrei) Kirna mõis (Kirna) – rüütlimõis Kolu mõis (Kollo) – rüütlimõis Kärevere mõis (Kerrefer) - rüütlimõis Kõltsi mõis (Kölzi) Laupa mõis (Laupa) – rüütlimõis Liivamäe mõis (Liwamä) Lokuta mõis (Tecknal) – rüütlimõis Mäeküla mõis (Mehheküll) – rüütlimõis Nehatu mõis (Nehhato) Oisu mõis (Oiso) – rüütlimõis Pakasmäe mõis (Pakksama) Piiumetsa mõis (Piometz) – rüütlimõis Poaka mõis (Poaka) Päri mõis (Perrisar) Reopalu mõis (Reopall)

Rikassaare mõis (Rikkasfer) Röa mõis (Röal) – rüütlimõis Roovere mõis (Rofer) Siugumetsa mõis (Siugomets) Särevere mõis (Serrefer) Taikse mõis (Taicks) Tedre mõis (Tedre) Tori mõis (Torri) – rüütlimõis Türi kirikumõis (Pastorat Turgel) – kirikumõis Türi mõis (Turgel) Türi-Alliku mõis (Allenküll) Vahastu mõis (Wahhast) – rüütlimõis Varmassaare mõis (Warmesar) Vissuvere mõis (Wissofer) Väätsa mõis (Waetz) – rüütlimõis Ülejõe mõis (Üllejoe) Pikmetsa poolmõis (Pickmetz), eraldati Särevere mõisast 1860. aastal.

Türi kihelkonna mõisavallad

Türi kihelkonnas 19. sajandi algul loodud mõisavallad:

• Kirna mõisavald (Gemeinde Kirna)
• Kolu mõisavald (Gemeinde Kollo)
• Kärevere mõisavald (Kerrefer)
• Laupa mõisavald (Gemeinde Laupa)
• Lokuta mõisavald (Gemeinde Tecknal)
• Mäeküla mõisavald (Gemeinde Mehheküll)
• Oisu mõisavald (Gemeinde Oiso)
• Piiumetsa mõisavald (Gemeinde Piometz)
• Röa mõisavald (Gemeinde Röal)
• Särevere mõisavald (Gemeinde Serrefer)
• Tori mõisavald (Gemeinde Torri)
• Türi mõisavald (Gemeinde Pastorat)
• Türi–Alliku mõisavald (Gemeinde Allenküll)
• Vahastu mõisavald (Gemeinde Wahhast)
• Varmassaare mõisavald (Gemeinde Waremsar)

Türi kihelkonna vallad

Türi kihelkonna vallad alates 1866. aastast:

• Kirna vald (Kirna) – kaotati 1939
• Kolu vald (Kollo) – kaotati 1893
• Laupa vald (Laupa) – kaotati 1892
• Lokuta vald (Tecknal) – kaotati 1892
• Mäeküla-Varmassaare vald (Mehheküll) – kaotati 1892
• Oisu vald – (Oiso) – kaotati 1892
• Piiumetsa vald (Piometz) – kaotati 1892
• Röa vald (Röal) – kaotati 1892
• Särevere vald (1866) (Serrefer)
• Tori-Kärevere vald (Torri und Kerrefer) – kaotati 1880
• Türi-Alliku ja Türi kirikuvald (Allenküll mit Pastorat Turgel) – muudeti 1869 Türi-Alliku ja Türi kirikuvallaks
• Vahastu vald (Wahhast) – kaotati 1939
• Väätsa vald (Waetz) – kaotati 1913

1880. aastast

• Tori vald (Torri) – kaotati 1892

1913. aastast

• Romanovi vald (Väätsa) – kaotati 1917

1917. aastast

• Väätsa vald

Türi kihelkonna kalmistud

• Kirna mõisa kalmistu
• Lokuta mõisa kalmistu
• Türi Kesklinna kalmistu
• Türi kirikuaed
• Türi Kõrgessaare kalmistu
• Türi Saunametsa kalmistu
• Türi Vana kalmistu
• Vahastu kalmistu

Kihelkonna alad tänapäeval

Nüüdisajal jäävad kihelkonna maad valdavalt Järva maakonda, vaid loodenurk jääb Rapla maakonda.

Kirjandus

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 521–525.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk 94-95.
• Linda Tamman. Ajaloolist traditsiooni Türi kihelkonnast 1929. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2008.

Välislingid

• Türi kihelkonnast Eesti mõisaportaalis