Lahkominek lehe "Mansiq" kujjõ vaihõl
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| Rida 10: | Rida 10: | ||
Edimält elliq mansiq [[Uural]]idõ õdagunõlvul, a 11.–14. aastagasaal ajjõq [[komiq]] ja [[vindlädseq]] nääq tõsõlõ poolõ Uuraliid. |
Edimält elliq mansiq [[Uural]]idõ õdagunõlvul, a 11.–14. aastagasaal ajjõq [[komiq]] ja [[vindlädseq]] nääq tõsõlõ poolõ Uuraliid. |
||
Mansiq ommaq olnuq Vinne võimu all 16. aastagasaast pääle, ku [[Timofejevitši Jermak]] saiõ suurõ osa [[Õdagu-Tsiber]]ist Vinne kontrolli alaq. Juba 17. aastagasaal ület |
Mansiq ommaq olnuq Vinne võimu all 16. aastagasaast pääle, ku [[Timofejevitši Jermak]] saiõ suurõ osa [[Õdagu-Tsiber]]ist Vinne kontrolli alaq. Juba 17. aastagasaal ület' vindläisi arv näide kodomaal mansõ hindä arvo. 18. aastagasaal mansiq ristiusestõdi, a tuu jäie pääas'aligult formaalsõs. |
||
Mansiq ommaq olnuq Vinne ja [[Nõvvokogoliit|Nõvvokogo]] võimust tugõvambalt mõõtõduq ku näide põh`anaabriq [[handiq]], tuuperäst ommaq nääq viimätsist rohkõmb vindläisi sekkä assimiliirünüq. 60% näist pruuk umavaihõl kõnõldõn [[vinne kiil]]t. |
Mansiq ommaq olnuq Vinne ja [[Nõvvokogoliit|Nõvvokogo]] võimust tugõvambalt mõõtõduq ku näide põh`anaabriq [[handiq]], tuuperäst ommaq nääq viimätsist rohkõmb vindläisi sekkä assimiliirünüq. 60% näist pruuk umavaihõl kõnõldõn [[vinne kiil]]t. |
||
Kujo 1. piimäkuu 2013, kell 13:18
Mansiq (vanõb vinneperänõ nimetüs voguliq, vinne keelen вогулы) om soomõ-ugri rahvas, kiä eläseq Hante-Manssõmaal ja Jekaterinburgi oblastin Vinnemaal. Esiq nimetäseq nääq hinnäst maan´s´i, maan´s´i maahum, män´ s´. Naabriq, handiq ja süräkomiq nimetäseq näid voguliis', miä vinne keelega om levinüq laembalt. Edimäst kõrda om mansõ tähendet 1396 aastaga Vinne kroonikan vogulidõ nime all. Mansiq kuulusõq riiklikult tunnustõduisi Vinnemaa väikeisi põlisrahvidõ hulka. Hantõ-Manssõ autonoomilidsen ringkunnan ommaq handi ja mansi kiil ammõtliguq keeleq vinne keele kõrval.
Mansi kiil
Mansi kiil kuulus soome-ugri keeli ugri harro.
Aolugu
Edimält elliq mansiq Uuralidõ õdagunõlvul, a 11.–14. aastagasaal ajjõq komiq ja vindlädseq nääq tõsõlõ poolõ Uuraliid.
Mansiq ommaq olnuq Vinne võimu all 16. aastagasaast pääle, ku Timofejevitši Jermak saiõ suurõ osa Õdagu-Tsiberist Vinne kontrolli alaq. Juba 17. aastagasaal ület' vindläisi arv näide kodomaal mansõ hindä arvo. 18. aastagasaal mansiq ristiusestõdi, a tuu jäie pääas'aligult formaalsõs.
Mansiq ommaq olnuq Vinne ja Nõvvokogo võimust tugõvambalt mõõtõduq ku näide põh`anaabriq handiq, tuuperäst ommaq nääq viimätsist rohkõmb vindläisi sekkä assimiliirünüq. 60% näist pruuk umavaihõl kõnõldõn vinne kiilt.
Siskiq om näide arv järgemiisi kasunuq: ku 1926. aastaga rahvaloendusõ perrä oll' mansõ 5754, siis 1959. aastagal 6318 ja 1989. aastagal 8279 mansi. 2002. aastaga rahvaloendusõ perrä elliq Vinnemaal 11 432 mansi, 2010. aastaga rahvaloendusõ perrä 12 269 mansi.
Nahvtalövvükotussidõ käükivõtmnõ Hantõ-Mansõmaal 1960ndil tõi üteh lajalidsõmba siserändämise lainõ Nõvvkogoliidoh perähn Tõist ilmasõta. Tuuperäst jäie hantõ ja mansõ osatähtsüs väikeses ni näid om parhilla veidü inämb ku üts protsent ringkunna inemeiisist.
Kirändüs
Nõvvkogoliit tugõsi mansi rahvusligu kirändüsõ välläandmist. 1931 luudi mansi kiräkiil ladina tähistü, 1937 slaavi tähistü põh'a pääle.
Üts viimädse ao tundsambit mansi kiränikke om Šestalovi Juvan.