What do you think?
Rate this book
Piire kombates
Selles raamatus on 13 juttu teismeliste elust, mida täidavad eneseotsingud, esimesed armumised, igatsused, pettumused, lootused ja loobumised. Mõni süütu mäng areneb ootamatult tõsiseks ja ohtlikuks. Mõni karm päev laheneb rabarberikoogis. Igaüks otsib oma võimalusi ja püüab nihutada piire omal moel.
106 pages, Hardcover
Published January 1, 2023
About the author
Kadri Hinrikus
20 books14 followersKadri Hinrikus on sündinud 22. juunil 1970. aastal.
Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli näitejuhtimise erialal.
Teletööd alustas ta uudistetoimetajana ja täna on ta Eesti Rahvusringhäälingu põhisaates „Aktuaalne Kaamera” uudisteankur. Kadri Hinrikus on juhtinud ka muid telesaateid (Tähelaev, Eesti Teater 100) ning teeb regulaarset kaastööd keskkonnasaatele „Osoon”.
Ta on avaldanud kaks (auto)biograafilist raamatut „Miia ja Friida” (2008) ja „Kui emad olid väikesed” (2009) ning metsaelust pajatava „Põmmu, Podsu ja teised sõbrad” (2010). Kadri Hinrikuse värskeim raamat „Et head haldjad sind hoiaksid” (2012) on realistlik lasteraamat, millel pole memuaristlikku tausta.
Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli näitejuhtimise erialal.
Teletööd alustas ta uudistetoimetajana ja täna on ta Eesti Rahvusringhäälingu põhisaates „Aktuaalne Kaamera” uudisteankur. Kadri Hinrikus on juhtinud ka muid telesaateid (Tähelaev, Eesti Teater 100) ning teeb regulaarset kaastööd keskkonnasaatele „Osoon”.
Ta on avaldanud kaks (auto)biograafilist raamatut „Miia ja Friida” (2008) ja „Kui emad olid väikesed” (2009) ning metsaelust pajatava „Põmmu, Podsu ja teised sõbrad” (2010). Kadri Hinrikuse värskeim raamat „Et head haldjad sind hoiaksid” (2012) on realistlik lasteraamat, millel pole memuaristlikku tausta.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 4 of 4 reviews
May 1, 2024
Eee... oeh. Olen kerges segaduses, sest kõik selles raamatus jättis kiirustamise mulje. Ainult 104 lk, aga palju vigu minu keelemaitse jaoks, nt järsum, belargoonid jpm. Liiatigi võtsin selle raamatu ette, sest ikkagi hea noorteraamat 2023. Õnneks pole kellelegi veel soovitada jõudnud ega ilmselt oskagi, sest segaseks jäi sihtgrupp. Mingi 5. klass? Mõni lugu tundus küll 10-11aastastele, eriti esimeses pooles, samas olid mõne jutu tegelased on 14-15.
On head raamatud, millest saab vaimutoitu ükskõik mis vanuses lugeja. Minu vaim jäi seekord toitmata. Kujutan ette, et teismelistele on väga keeruline kirjutada, ilma et puusse paneks nii keeleliselt kui sisu poolest. Liiga lahjad ja titekad tundusid või siis veidras ei-tea-mis-ajast-pärit slängis. Ühesõnaga - juttude tase on väga ebaühtlane.
Maitse üle ei vaielda, aga need illustratsioonid... Tänan, ei soovi. Minu teismeline on samal arvamusel. Õu kle, saad mingid illustratsioonid valmis visata, lasteraamat, kes see ikka süveneb, homseks on vaja, teed ära, ok, tänks. Kusjuures värviline kaas on täitsa lugema kutsuv, seda peab ütlema.
On head raamatud, millest saab vaimutoitu ükskõik mis vanuses lugeja. Minu vaim jäi seekord toitmata. Kujutan ette, et teismelistele on väga keeruline kirjutada, ilma et puusse paneks nii keeleliselt kui sisu poolest. Liiga lahjad ja titekad tundusid või siis veidras ei-tea-mis-ajast-pärit slängis. Ühesõnaga - juttude tase on väga ebaühtlane.
Maitse üle ei vaielda, aga need illustratsioonid... Tänan, ei soovi. Minu teismeline on samal arvamusel. Õu kle, saad mingid illustratsioonid valmis visata, lasteraamat, kes see ikka süveneb, homseks on vaja, teed ära, ok, tänks. Kusjuures värviline kaas on täitsa lugema kutsuv, seda peab ütlema.
September 4, 2023
See ei ole kunagi hea, kui raamatu esimene lehekülg paneb hambaid kiristama. Slaalomisõit ei võrdu mäesuusatamine (!!!) aga ma olen päris kindel, et seda on just mõeldud. Nii, see selleks, lepin sellega et mu enda erialane kretinism. Lugema asudes hoidsin oma ootusi ettevaatlikuna, sest kuigi Hinrikuse lasteraamatud mulle meeldivad, siis noortele kirjutamine on vähe teine teema. Ja algul tunduski, et jooksis lati alt läbi. Esimesed kolm lugu on väga lastekad ja pigem nagu kirjaproovid. Neid soovitaks lugeda 10 aastasel lugejal. Vanemad lugejad võivad rahulikult hüpata neljanda, veel parem kui viienda jutuni, mis on juba selline et polnud piinlik lugeda. Selles osas tõesti huvitav kvaliteedi ja ülesehituse vahe, ei teagi kas oli taotluslik või sattus kogemata?
Jutukogumiku keskosa oli kõige tugevam. "Tossud" oli korralik samm paremuse suunas, parajalt naljakas ka. "Kohver" vajaliku teemaga, seda meeldiks ka edasiarendusena lugeda ning "Jaani öö" jällegi huvitavalt kirja pandud ja super näide, et lühikese looga saab tõesti palju öelda. Tagumine ots vajus aga jälle nagu ära. "Kaks liiki" oli hea teema, kuid midagi jäi puudu (tunnistan, ei oska hetkel täpselt näpuga näidata, et mis seal puudu jäi). Üheteistkümnes ja kaheteistkümnes ka erilisi emotsioone ei tekitanud. Viimane, "Mäng" aga tekitas natuke liiga palju emotsioone. See jutt oleks nagu Telleri raamatust "Mitte midagi" inspiratsiooni saanud, olles küll selle süütum variant, aga mitte tingimata parem. Proovin mitte sisu ette ära öelda, nii et piirdun nentimisega, et saan aru, miks see üks osa sinna kirjutati, ent šokki šoki pärast pole ju ka vaja.
Goodreadsis märkisin hindeks 3/5, sest laias laastus siiski meeldis. Ja kui esimesed kolm lugu oleksid eemaldatud või asendatud, oleks saanud ka punkti võrra kõrgema hinnangu. Igal juhul jään põnevusega järgmist noortele suunatud raamatut või jutukogu ootama.
Ja enne kui unustan, kiidusõnad illustratsioonide eest ka - Liisa Kruusimägi. Noortele suunatud raamatutes on need alati kulla väärtusega!
Jutukogumiku keskosa oli kõige tugevam. "Tossud" oli korralik samm paremuse suunas, parajalt naljakas ka. "Kohver" vajaliku teemaga, seda meeldiks ka edasiarendusena lugeda ning "Jaani öö" jällegi huvitavalt kirja pandud ja super näide, et lühikese looga saab tõesti palju öelda. Tagumine ots vajus aga jälle nagu ära. "Kaks liiki" oli hea teema, kuid midagi jäi puudu (tunnistan, ei oska hetkel täpselt näpuga näidata, et mis seal puudu jäi). Üheteistkümnes ja kaheteistkümnes ka erilisi emotsioone ei tekitanud. Viimane, "Mäng" aga tekitas natuke liiga palju emotsioone. See jutt oleks nagu Telleri raamatust "Mitte midagi" inspiratsiooni saanud, olles küll selle süütum variant, aga mitte tingimata parem. Proovin mitte sisu ette ära öelda, nii et piirdun nentimisega, et saan aru, miks see üks osa sinna kirjutati, ent šokki šoki pärast pole ju ka vaja.
Goodreadsis märkisin hindeks 3/5, sest laias laastus siiski meeldis. Ja kui esimesed kolm lugu oleksid eemaldatud või asendatud, oleks saanud ka punkti võrra kõrgema hinnangu. Igal juhul jään põnevusega järgmist noortele suunatud raamatut või jutukogu ootama.
Ja enne kui unustan, kiidusõnad illustratsioonide eest ka - Liisa Kruusimägi. Noortele suunatud raamatutes on need alati kulla väärtusega!
February 11, 2024
Ma jätsin raamatu viimase lühijutu pooleli - täitsa pahameelega ja põhimõtteliselt - ega kavatse seda lõpuni lugeda. Väljakutsemäng "igavuse vastu", kus tapeti meelega keegi.
Et siis teate, kas tahate oma lapsele seda raamatut soovitada.
Siinsed lühijutud on mu meelest üsna ebaühtlase sihtrühmaga. Kusagilt jooksis läbi 7. klass, niisiis umbes 13aastastele on need lood mõeldud. Mõni juttudest mõjub aga lapselikumalt. (Hakkasin üle sirvima ja märkasin: kus on sisukord? Palun pange ikka lühijutukogumikku sisukord ka ette või taha...)
Mind häirib see, et tegelased räägivad pigem liiga kirjakeeles või siis kuidagi nii, nagu vanem inimene kujutab ette, et 13aastane võiks kõnelda. Kuna lugesin just enne "Lottie Brooksi..." raamatuid, siis oli hea noorteraamatu võrdlusmaterjal ees olemas.
Olen Kadri Hinrikuse lasteraamatuid ka lugenud, osasid, ja seal mind tegelaste kõnepruuk ei häirinud. Ja kindlasti ongi noortele kirjutamine täiesti omaette andeliik... Ma arvan, et Hinrikuse anne on pigem väiksematele lastele kirjutada, vähemasti selle raamatu põhjal arvan nii.
Aga midagi head ka! Kui ma seda raamatut poes märkasin, siis kohe tüürisin vaatama lähemalt. Väga lahe kaas, noortepärased värvid, mõnus pusle. Illustraator on Liisa Kruusimägi.
Et siis teate, kas tahate oma lapsele seda raamatut soovitada.
Siinsed lühijutud on mu meelest üsna ebaühtlase sihtrühmaga. Kusagilt jooksis läbi 7. klass, niisiis umbes 13aastastele on need lood mõeldud. Mõni juttudest mõjub aga lapselikumalt. (Hakkasin üle sirvima ja märkasin: kus on sisukord? Palun pange ikka lühijutukogumikku sisukord ka ette või taha...)
Mind häirib see, et tegelased räägivad pigem liiga kirjakeeles või siis kuidagi nii, nagu vanem inimene kujutab ette, et 13aastane võiks kõnelda. Kuna lugesin just enne "Lottie Brooksi..." raamatuid, siis oli hea noorteraamatu võrdlusmaterjal ees olemas.
Olen Kadri Hinrikuse lasteraamatuid ka lugenud, osasid, ja seal mind tegelaste kõnepruuk ei häirinud. Ja kindlasti ongi noortele kirjutamine täiesti omaette andeliik... Ma arvan, et Hinrikuse anne on pigem väiksematele lastele kirjutada, vähemasti selle raamatu põhjal arvan nii.
Aga midagi head ka! Kui ma seda raamatut poes märkasin, siis kohe tüürisin vaatama lähemalt. Väga lahe kaas, noortepärased värvid, mõnus pusle. Illustraator on Liisa Kruusimägi.
December 27, 2023
Kadri Hinrikuse raamat koosneb 13 noortejutust. Lugesin raamatut mõnuga. Igas loos oli keskendutud mingile noorteprobleemile, tegelastegalerii oli kirju, enamik jutte lõppes puändiga. Lugedes mõtlesin, et seda teost võiks lasta oma seitsmendikel lugeda. Või vähemalt mõnda nendest juttudest.
Soovitan!
Soovitan!
Displaying 1 - 4 of 4 reviews