Munandimanus (epididymis) on isaslooma paariline sisesuguelund. Munandimanused, mis paiknevad munandi juures, on enamikul amniootidel.[1]

Munandimanused arenevad Wolffi juhadest. Munandimanused on sõltuvad androgeenidest ja östrogeenist.

Roomajatel

muuda

Madudel

muuda

Madudel paikneb munandi ja munandimanusepea vahel lisakanal. Munandimanuses toimub isassugurakkude küpsemine ja säilitamine. Munandimanuse piirkonnas paikneb keerdunult munandimanusejuha.

Imetajatel

muuda

Paljudel imetajatel koosneb munandimanus munandimanuse peast, kehast ja sabast.[2]

Inimene

muuda
 
Täiskasvanud mehe munand koos munandimanusega:
A) munandimanusepea;
B) munandimanusekeha;
C) munandimanusesaba;
D) seemnejuha.

Inimesel eristatakse elundil kolme piirkonda[3]:

Funktsioonid

muuda

Seemnerakud, mis sisenevad munandimanusepea piirkonda, küpsevad (nad ei suuda veel ujuda). Neid toidetakse munandimanuses nõrega ja küpsemana liiguvad nad edasi.[3] Seemnepurske ajal liiguvad seemnerakud munandimanuse alumise osa piirkonnast, mis toimib seemnerakkude reservuaarina, seemnejuhadesse.

Munandimanuses talitlevad vere- ja närvivarustus ning lümfivool.

Patoloogia

muuda

Levinuim haiguslik seisund on munandimanusepõletik ehk epididümiit. Kuid esineb ka mitmeid healoomulisi kasvajaid, nagu kaasasündinud von Hippeli – Lindau sündroomi (RHK-10 ja ICD-10Q85.8)[4], mille korral kasvajakolle paikneb munandimanuse piirkonnas.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda

Välislingid

muuda