Karukell
See artikkel räägib taimeperekonnast. Karukellaks on nimetatud ka ojamõõla. |
Karukell | |
---|---|
Harilik karukell Pulsatilla vulgaris | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Tulikalaadsed Ranunculales |
Sugukond |
Tulikalised Ranunculaceae |
Perekond |
Karukell Pulsatilla |
Karukell (Pulsatilla Mill.) on tulikalaadsete seltsi tulikaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Perekonda kuulub umbes 33 liiki, mis kasvavad Põhja-Ameerikas ja Euraasias.
Karukellad on sügava juurestiku ja püstise varrega mitmeaastased taimed, mille kõrgus on 5–40 cm. Mitte üksnes vars ja lehed, vaid ka õielehed on karvased. Lehed on rootsuga ja koondunud kodarikku.
Karukellad õitsevad aprillis ja mais. Õies on palju tolmukaid ja emakaid. Õite eredalt lillakaks värvunud osad ei ole kroonlehed, vaid kattelehed.
Paljud karukellad on hinnatud ilutaimed oma peenelt väljajoonistunud lehtede, ükshaaval paiknevate suurte kellukakujuliste õite ja sulgjate seemnepeade poolest.
Harilik karukell on Inglismaa Cambridgeshire'i ja Hertfordshire'i krahvkonna tunnuslill. Pulsatilla hirsutissima on USA Lõuna-Dakota osariigi tunnuslill. Palu-karukell on Kanada Manitoba provintsi tunnuslill. Kevad-karukell on Norras asuva Opplandi maakonna tunnuslill.
Mürgisus ja kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Karukellad on väga mürgised. Nad sisaldavad kardiogeenseid mürke ja oksütoksiine, mis aeglustavad inimese südame tööd. Karukellade ülemäärane söömine võib tekitada kõhulahtisust, oksendamist, krampe, madalat vererõhku ja koomat. Eriti keelatud on karukella söömine raseduse ja lapse rinnapiimaga toitmise perioodil, see võib põhjustada aborti ja enneaegset sünnitust.
Kuid karukellaekstrakte on kasutatud sigimisprobleemide, näiteks menstruatsioonieelse sündroomi ja munandimanusepõletiku raviks. Seda on tarvitud ka rahustina ja köha vastu, samuti valuvaigistina. Ta stimuleerib maksa tööd. Aas-karukell sisaldab ka baktereid ja seeni tapvaid aineid.
Liike
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis esineb kaks looduskaitse all olevat liiki:
- Pulsatilla patens – palu-karukell
- Pulsatilla pratensis – aas-karukell
Teisi liike:
- Pulsatilla alba – valge karukell
- Pulsatilla albana – pärsia karukell
- Pulsatilla alpina – alpi karukell
- Pulsatilla ambigua – kahtlane karukell
- Pulsatilla bungeana – Bunge karukell
- Pulsatilla cernua – korea karukell
- Pulsatilla chinensis – hiina karukell
- Pulsatilla georgica – gruusia karukell
- Pulsatilla grandis
- Pulsatilla halleri – Halleri karukell
- Pulsatilla koreana
- Pulsatílla kostyczewii
- Pulsatilla montana – mägi-karukell
- Pulsatilla nigricans
- Pulsatilla occidentalis – lääne-karukell
- Pulsatilla rubra – punane karukell
- Pulsatilla subslavica
- Pulsatilla vernalis – kevad-karukell
- Pulsatilla vulgaris – harilik karukell
- Pulsatilla vulgaris sp. grandis – suur karukell
- Pulsatilla × wolfgangiana – värd-karukell
Tsitaadid Vikitsitaatides: Karukell |