Kuna Tõnu Õnnepalu kirjutet “Kõrboja peremehe” järelsõna võlus mind, otsustasin lõpuks ette võtta ka tema enda loomingu. Juba esimesed leheküljed kõneKuna Tõnu Õnnepalu kirjutet “Kõrboja peremehe” järelsõna võlus mind, otsustasin lõpuks ette võtta ka tema enda loomingu. Juba esimesed leheküljed kõnetasid mind sügavalt, tundsin tugevat suhestumist kirjanikuga ja nautisin väga tema välja toodud ideid. Algul oli väga rahustav ja meeldiv lugeda ka kirjeldusi tema flanöörimisest Pariisi peal, kuid teose jooksul muutusid need minu maitse jaoks veidi liiga ühekülgseks. Siiski oli lugemiskogemus hingesoojendav ja kaunis, hea oli jälgida Õnnepalu sisekaemust ja näha Linna läbi tema pilgu. Ei soovita neile, kes ootavad teosest palju tegevust, pinget ja sündmusi, kuid soovitan soojalt rahu, vabaduse ja igapäevaelu ilu otsijatele....more
"Eestluse elujõust" ilmus 2011. aastal. Huvitav oli teost lugedes märgata, kuidas on aastakümnega muutunud Eesti ühiskonnas kajastust leidvad teemad, "Eestluse elujõust" ilmus 2011. aastal. Huvitav oli teost lugedes märgata, kuidas on aastakümnega muutunud Eesti ühiskonnas kajastust leidvad teemad, arusaam eestlusest ja keskmise eestlase olemusest. Õigupoolest (minu alandlikul hinnangul) kehtib pea kõik selles raamatus kirjeldatu ka tänapäeval, kuid selle sajandi teise kümnendi jooksul lisandusid mitmed teemad ja motiivid, mis oleks ilmselt selles raamatus leidnud kajastust, kui see tulnuks välja tänavu....more
Teos andis hea ja hoomatava ülevaate mulle seni pea tundmatust teemast. Stiil oli üsna huvitav, arusaadav ja kergesti loetav. Paljuski nagu Tannbergi,Teos andis hea ja hoomatava ülevaate mulle seni pea tundmatust teemast. Stiil oli üsna huvitav, arusaadav ja kergesti loetav. Paljuski nagu Tannbergi, monograafia teadusliku toimetaja ja järelsõna autori enda loengud (vähemalt noh, need umbes neli, milles õnnestus enne katkuepideemiat ära käia), milles ta tegi iseenesest mitte eriti köitva info historiograafia, allikmaterjalide ja arhiivide kohta oma mahlakate näidetega Nõukogude argipäevast ja reaalsusest väga kaasahaaravaks.
Paar näidet samast stiilist Zubkova teoses, mille näol leidsin paar lõunanaabrist hingelooma (mainin igaks juhuks, et see pole Zubkova enda kirjutatu, vaid ta tsiteerib üht läti kommunisti): "Jaunlaicene valla partorg. Sündinud 1901. aastal, ÜK(b)P liige 1939. aastast, haridust 7 klassi. Joob ja huligaanitseb, arreteeriti kakluse eest restoranis. Oma tegudega töötavate talupoegade suhtes kompromiteerib kommunisti nimetust. 22. mail korraldas koos relvastatud võitlejatega kartulite "varumist", võttes talupoegadelt kartulid ära, seejuures peksis neid rusikatega. Seemnevilja jagamise ajal äritses sellega, saadud raha jõi koos valla täitevkomitee esimehega maha. Markalne valla partorg. Sündinud 1904. aastal, ÜK(b)P liige 1942. aastast, haridust 3 klassi. 1946. aasta alguses korraldas "samagonni vastu võitlemise" kampaania, tegi kõigis majades läbiotsimisi. Kätte saadud samagonni viis enda juurde, kus hakkas seda tarvitama. Ühe joomingu ajal peksis läbi MTJ-i töötaja, kes ei suutnud nädal aega tööle ilmuda. Joob kõikjal ja kõigiga. Tal pole mingit autoriteeti."...more
Liitusin ka graafiliste romaanide lugemise trendiga tänu toredale jõulukingitusele. Mõtlesin hetkeks, et kirjutaks põhjaliku ja sügava arvustuse, sestLiitusin ka graafiliste romaanide lugemise trendiga tänu toredale jõulukingitusele. Mõtlesin hetkeks, et kirjutaks põhjaliku ja sügava arvustuse, sest mul on hästi palju öelda selle raamatu enda, nii sisu kui vormi, kohta ning selle kohta, kuidas temas edasi kantud mõtted läksid nii hästi kokku mu viimasema aja mõtetega ja juhtisid mind õiges suunas. Aga siis tuli mulle meelde Arvo Pärdi enda tsitaat, mis jäi silma, kui panin lugedes taustale mängima tema „Tabula Rasa“: „Enne kui midagi ütelda, peaks võib-olla mitte midagi ütlema.“ Nii palju sellegipoolest ütlen, et väga soovitan!...more
This book is much more of a chronicle than an autobiography. Therefore, while not being the most interesting read (although I wouldn't call it boring)This book is much more of a chronicle than an autobiography. Therefore, while not being the most interesting read (although I wouldn't call it boring), it is a great source for historians who wish to get an overview of the life of the Holy Roman Emperor Charles V (Carlos I as the king of Spain). The book covers the actions of Charles V and the events in his realms between the years 1515 and 1548, with the Schmalkaldic War of 1546-1547 being discussed most in-depth....more
Loading...
