J.j. Metsavana's Reviews > The Merchants of Venus

Lühiromaani peategelaseks on Veenusel tegutsev aardekütt-giid, kes viib kopsaka tasu eest rikkaid turiste kohtadesse, kus võib leida kunagi ammu planeedil tegutsenud tulnukatest mahajäänud tunneleid (ja kui väga veab siis ka mingeid esemeid). Kuigi summad mis seal äris liiguvad on suured pole ka kulud sugugi väikesed ning mehel on parasjagu hädasti uut tööotsa vaja, sest tema maks kipub otsi andma (mitte joomisest vaid Veenuse keskkonna eripäradest) ning parasjagu saabubki planeedile tuntud rahatuus, kes on valmis käima välja suuri summasid kohalikule kes suudab ta juhatada seni läbiuurimata tunnelini.

Nii naljakas kui see ka pole meeldib mulle selle jutu puhul tema aeglane kulg. Pohl ei kiirusta vaid ehitab maailma, küünilis-iroonilise peategelase, kõrvaltegelased ning neile elementidele püstitatud konflikti äärmiselt põhjalikult ning läbimõeldult kokku ja tulemuseks on puhas lugemisrõõm. Ning kuigi tekst tundus aeglane ei oska ma tagantjärgi mõeldes sealt midagi ülearust esile tuua. Isegi maapinna sondeerimise kirjeldused olid huvitavad-vajalikud.