Riho Sibul
See artikkel vajab toimetamist. |
Riho Sibul | |
---|---|
Toetuskontserdil "Laulame Ilvese presidendiks". 2006 | |
Sündinud | 26. juuni 1958 |
Surnud | 20. november 2022 (64-aastaselt) |
Päritolu | Eesti |
Stiilid | Rokk |
Seotud esitajad |
Ultima Thule |
Tähelepanuväärsed pillid | |
Fender Stratocaster |
Riho Sibul (26. juuni 1958 – 20. november 2022) oli eesti kitarrist, laulja ja helilooja.
Muusikat õppis ta muusikaklassis ning aastail 1976–1977 Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Riho Sibul oli ka mitmekülgne helilooja, ta on loonud muusikat rock'n'rollist bluusini ja lüürilistest ballaadidest ("Kuulaps") filmimuusikani. Oma eeskujudena on ta nimetanud Jimi Hendrixit, Jeff Becki, Wayne Krantzi ja Bill Friselli. Kui varasematel aastatel piirdus ta vaid pillimänguga, siis Ultima Thules alustas ta ka oma lauljateed.
Kuulus 1980. aastatel kirjandusrühmitusse Närbujad.
Tegevus ansamblites
[muuda | muuda lähteteksti]- Kooliaastatel laulis ansamblis Welled
- Riho Sibula praktiline muusikategevus algas 1976. aastal Gunnar Grapsi Magnetic Bandis;
- sellele järgnes ansambel Haak;
- Propeller, millele sai 1980. aastal saatuslikuks kurikuulus "jalgpalliskandaal" Kadrioru staadionil;
- ansambel In Spe;
- ansambel Kaseke;
- ansambel E=mc²;
- Tõnis Mägi ja Music Seif;
- Jaak Joala ja Lainer;
- VSP Projekt ehk instrumentaalkooslus Vaigla-Sibul-Põder;
- Kobrin Blues Band;
- ansambel Was ist das? Das ist V. A. S;
- MATS kvartett;
- ansambel Juhan
- Ultima Thule, mille esikitarrist oli Sibul kuni surmani;
- Estonian Dream Big Band, kus Sibul astus üles lauljana.
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]2023. aastal loodi Sibula mälestuse hoidmiseks mittetulundusühing (MTÜ) Kuukitarr.[1]
31. mail 2023 müüdi heategevuslikul oksjonil Riho elektrikitarr Suhr P1988 Pro Series, mille alghinnaks oli 6500 eurot, 20 100 euroga.[2] Heategevuslikul teel teenitud tulusid kasutatakse Riho Sibula muuseumi rajamiseks, kuhu soovitakse koondada legendaarse muusiku vaimne pärand.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1981 – Tartu muusikapäevade ansambli Kaseke koosseisus peaauhinna võitja.
- 1982 – Tartu muusikapäevade parim muusik orgkomitee poolt ja aasta hiljem ka publiku poolt.
- 1982 – parima heliteose preemia instrumentaalpala «Näotused» eest.
- 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk[3]
- 2002 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (loova muusikalise tegevuse eest "Eesti keeled", "Tuigutuled" ja kontserdid Estonian Dream Big Bandiga)
- 2006 – stipendium "Ela ja sära"
- 2010 – Eesti Muusikaauhindade jagamisel võitis parima džässi-/bluusiartisti auhinna.
Diskograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Sibula sooloplaatidele on iseloomulik põhjamaine kargus ja melanhoolia.
- 2000 "Poeet külmetab klaasmäel"
- 2003 "Jahe Sinine"
- 2004 "Must"
- 2007 "Lood"
- 2009 "Liblikas ja peegel"
- 2011 "Kahemehesaag"
- 2023 "Viimane"
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Riho Sibula mälestuse hoidmiseks loodi mittetulundusühing Kuukitarr".
- ↑ "Heategevuslikul oksjonil leidis kopsaka summa eest uue omaniku Riho Sibula elektrikitarr".
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Riho Sibul |
- Riho Sibul andmebaasis MusicBrainz (inglise keeles)
- Hannes Varblane, "Riho Sibul – räägib", EPL Laupäev 21. juuni 2008
- Brigitta Davidjants, "Suuremeelselt rahvuslik Riho Sibul", Playboy 21. aprill 2008
Eelnev Mati Nuude 1999 |
Eesti Muusikaauhinnad Aasta meesartist 2000 |
Järgnev Dave Benton 2001 |
Eelnev - |
Eesti Muusikaauhinnad Aasta džässi-/bluusiartist 2000 |
Järgnev Hedvig Hanson 2001 |
Eelnev - 2002 |
Eesti Muusikaauhinnad Aasta džässi-/bluusiartist Riho Sibul & Estonian Dream Big Band 2003 |
Järgnev Hedvig Hanson 2004 |
Eelnev Hedvig Hanson 2004 |
Eesti Muusikaauhinnad Aasta džässi-/bluusiartist 2005 |
Järgnev Liisi Koikson 2006 |
Eelnev - |
Eesti Muusikaauhinnad Panus Eesti muusikasse 2009 |
Järgnev Erkki-Sven Tüür 2010 |
Eelnev Hedvig Hanson 2009 |
Eesti Muusikaauhinnad Aasta džässi-/bluusiartist 2010 |
Järgnev 2011 |