"Kõdulehed" on Marquezi esimene romaan, kuid juba on aimata suurkuju tulekut. Lugeda oli huvitav ja raamat haaras kohe kaasa. Raamatu peamine sündmus o"Kõdulehed" on Marquezi esimene romaan, kuid juba on aimata suurkuju tulekut. Lugeda oli huvitav ja raamat haaras kohe kaasa. Raamatu peamine sündmus on surnud arsti matuste korraldamine, aga nagu ikka, tuletab kellegi surm alati meelde ka varasemaid aegu. Mälestused lähevad tagasi linna algus- ja hiigelaegadesse, meenutatakse, kuidas kolonel ja tema pere linna jõudis, kuidas jõudis arst. Huvitav oli lugu jälgida erinevate tegelaste silme läbi, tihti ei saanud esialgu arugi, kes tegelastest parajasti meenutab. Nii mõnedki asjad panevad aga kulme kergitama, nt ei saa ametnik arsti surma kinnitada, sest ta ei ole näinud, et mees end üles poos ja pärast alla lõikamist on nöör liiga lühike, et tõestada, et keegi on seda kasutanud. Võõras oli ka surnu silmade avamine. Üldse oli surnukeha väga üksikasjalikult kirjeldatud, mis muudab ilmselt nii mõnegi tänapäevase lugeja jaoks raamatu lugemise keeruliseks. Mulle isiklikult meeldis. Tänan, Mari, et selle raamatu Hispaania Maja raamatuklubisse valisid!...more
Raamatu pealkiri ütleb lühidalt raamatu kohta kõik ära: lühiromaanis kirjeldatakse Santiago Nasari mõrvaga seonduvat. Mõrv pannakse kirja inimeste mälRaamatu pealkiri ütleb lühidalt raamatu kohta kõik ära: lühiromaanis kirjeldatakse Santiago Nasari mõrvaga seonduvat. Mõrv pannakse kirja inimeste mälestuste põhjal, mis annab jõhkrale loole isiklikuma vaatenurga, sest eri inimesed mäletavad nüansse ju erinevalt. Mõrva põhjus tundub tänapäeval üsna ehmatav: vastabiellunud pruut tuuakse koju tagasi, sest selgus, et ta polnud neitsi, ja tüdruk nimetab Santiago Nasari nime. Muidugi pidid pruudi vennad minema õe au kaitsma. Kes tegelikult oleks väärinud surma, see raamatust ei selgugi, mis annab tegelikult kogu loole salapära juurde. Mulle meeldis, kuid nõrganärvilistele ei soovita, sest kohati läks lugu väga veriseks. :)...more
Noor õppejõud Antonio Yammare käib õhtuti piljardit mängima ja tutvub seal Ricardo Laverdega. Mees ei räägi endast suurt midagi ja kui Antonio tahab tNoor õppejõud Antonio Yammare käib õhtuti piljardit mängima ja tutvub seal Ricardo Laverdega. Mees ei räägi endast suurt midagi ja kui Antonio tahab tema elust rohkem teada, siis ta ütleb: "Ära aja piljardit sõprusega sassi." (lk 24) Paar nädalat hiljem, kui Antonio ja Ricardo on koos tänaval, siis avatakse mööda sõitvast tuli ja Ricardo saab surma ning Antonio raskelt haavata. Antonio siiski paraneb, kuid õnnetus jätab temasse oma jälje. Teda vaevab ka see, et ta ei teadnud Ricardost eriti midagi. Mitu aastat hiljem võtab temaga ühendust Ricardo tütar ja nii saabki mees teada, et Ricardo oli narkomuul. Mulle meeldis autori kirjutamisviis - peamine lugu räägiti Antonio vaatevinklist. Samuti meeldis mulle, et raamat on seotud tegelike inimeste, sündmuste ja kohtadega, nt lennuõnnetused aastatel 1938 ja 1995, Escobari loomaaed jms. Vahepeal guugeldasin, et lugeda nii mõnegi asja kohta juurde. Mõned tsitaadid neist kohtadest, mis mulle oma mõtte poolest eriti meeldisid. * Tahan maitsta vaikust, mõtlesin siis: see värsirida pärines León de Greiffilt, ühelt neist luuletajatest, keda Silva kodus ikka kuulamas käisin; luule tabab meid alati kõige ootamatumal hetkel. "Tahan maitsta vaikust, seltskond mind ei ravi. Jätke mind üksi." (lk 46) * Ma polnud veel kunagi varem nii helerohelisi silmi näinud ja tema näol kohtusid tüdrukunahk ning täiskasvanud ja murest kurnatud naise ilme: tema nägu oli nagu pidu, kust kõik olid juba lahkunud. (lk 85) * Elena saab Ricardo vanematelt kingiks raamatu "Sada aastat üksildust" ja kirjutab oma vanematele: "Saatke mulle palun lugemist, sest mul on õhtuti igav. Ainsa raamatu, mis mul siin on, andis peremees lahkumiskingitusena ja ma üritasin seda lugeda, ma võin vanduda, aga hispaania keel on väga keeruline ja kõigil on samad nimed. Ma pole tükk aega midagi nii tüütut lugenud." (lk 137) * Kõige kurvem, mis inimesega juhtuda saab, on omada mäletusi, mis pole tõelised. (lk 205) * Mõtlesin seda kõike toapimeduses, kuigi pimedas mõtlemine pole soovitav: kõik näib pimedas suurem või tõsisem, haigused hullemad, halb lähemal kui muidu, ükskõiksus intensiivsem, üksindus sügavam. (lk 208)...more
Loading...
